Eile nägime Võrumaad!

Ehh! Kiusatus oma jõuvarud enne rattaretke ära testida oli suur! Olime retke päevaplaani koostamisel suuresti tuginenud eelmise aasta kogemusele ja retke seltskonna võimekusele. Milliseks aga tegelikult kujuneb vahemaade läbimise kiirus ja aeg? Kuna olen sel suvel häbematult vähe rattaga sõitnud (ehk ainult 120 km), siis on minu peal hea teekonna raskusastet testida. Kui juba mina oma taseme juures suudan sihtkohta jõuda, siis ülejäänud koolijuhtidest ratturid juba ammugi, sest kuulujärgi on kõik hullusti treeninud!

Kell 12.55 startisime Krabi Põhikooli juurest. Esimese 13 kilomeetri läbimiseks kulus tunnike, noh ikka suhtaeglaselt. Sellel teelõigul sai meelde tuletatud kõik oma ratta anded - kõik, kohe kõik võimalikud käigud sai ära proovitud! Vahe peal tekkis küll tunne, et olen trenažööri seljas - hirmsasti väntad, aga edasi ei liigu!

Esimese peatuse ja jäätised tegime Metsavenna talus. Ilus!

Edasi võtsime suuna Mõniste kooli poole. Tuli läbida veel kümmekond kilomeetrit kruusateed. Sattusime talumajapidamispiirkonda. Õhkasime ja ohkasime korduvalt ümbritseva avaruse
ja ilu üle! Mõnus, väga mõnus oli! Kuigi jah, tee rataste all ei olnud just kiita!

Mõniste Põhikool asub täiesti inimtühjas Kuutsi külas, või siis sel reedesel päeval kella kolme paiku oli küla inimtühi. Ja loomulikult oli ka koolimaja lukus nagu mõistlikule koolile suve ajal kohane!

Kuna kõht oli märkamatult väga tühjaks saanud ja Kuutsi külas me poodi ei kohanud, sõtkusime pärast lühikest pausi naaberkülla Mõnistesse! Olime teel olnud kaks tundi. Külapood kostitas meid külma õlle ja suitsusardellidega. Soolase isu oli koletult suur!


Peale paarikümneminutilist kõhu- ja hingekosutust istusime taas sadulasse ja hakkasime sõitma Varstu suunas. Õnneks kruusateed olid selleks korraks läbi. Sõitsime mööda Valga-Võru maanteed. Umbes 6 kilomeetri pärast suunas pruun teeviit vasakule metsateele, mis pidi viima Mõniste-Ritsiku kiriku juurde. Otsustasime kaema minna! Ja oh imet, millise pärli me leidsime! Lisaks hästi säilinud ilusale puukirikule oli suure maantee kõrval metsa taga armas ridaküla. Selline avastus viis küll mõttele, et väga paljud taolised pärlid jäävad meil tavaliselt nägemata, sest enamasti me ei keera teelt kõrvale!

Ja selles armasas külakeses me saime kokku Alega, kes Krabi Põhikooli direktorina on seekordse matka peanõunik.

Lisaks retke puudutava info vahetuse saime tutvuda Ale elamisega ja mõningate veidrustega. Pilkupüüdev oli Ale kasvuhoone - selline massiivne, maakividest vundamendile rajatud ehitis.

Ei teagi, kas rikkus, suurusehullus, tööhullus või mõni muu hullus on ajendanud teda sellist uhket ehitist rajama. Aga vaatamist väärt see oli! Selline tark ehitis! Klaasseinte taga kasvasid tomatid ja arbuusid (võimalik, et sellepärast tuli kasvuhoone päikesele lähemale ehitada) ning kiviseinte taga pidavat olema moosi- või vara- või .....kamber!

Ale majapidamine näitas, et tegemist on aruka, praktilise ja kokkuhoidliku perenaisega. Nii ei hakanud Ale ka rattretke tarvis uut jalgratast ostma, sest vana ju liigub küll! Eks see me seda kõik näe, kas ja kuidas liigub?


Kell oli viis ja jäänud veel viimased 15 kilomeetrit, et tagasi Krabisse jõuda. Õnnetuseks oli vaja sõita jällegi mööda kruusateed. Siiski, jõudsime tunniga kohale. Enne autosse istumist tutvusime ka kohaliku külakõrtsiga, kus oleks väga paslik Koolijuhtide rattaretkele 2011 väärikas punkt panna!


Kokkuvõtteks: olime teel viis tundi, kulutasin 2300 kcal.
Polnud hullu midagi! Saame hakkama!

Retkeprogramm Võrumaal

Retke teekond on paigas, kas see ka mõistlik ja jõukohane sai, selgub teel olles! Esimene päev saab ilmselt kõige raskem olema, sest ligi 50-kilomeetrilise pikkusele rattasõidule eelneb varahommikune 2,5-tunnine autosõit matka alguspunkti. Lisaks alustame seekord matka kruusateedel ja künkaid jagub. Samas on kindlasti esimesel retkepäeval jõuvarud kõige suuremad. Ärge siis matkaeelsel nädalal ületreenige!

Kuidas elad Võrumaa kool? 10.-13.august 2011

Tean, et tublimad meist (Andres, Toomas, Ulvi ....) on juba sadu kilomeetreid rattaga läbinud ja seda ettevalmistust on augustikuiseks rattatretkeks tõesti vaja! Tutvusime möödunud nädalavahetusel võimaliku retketeekonnaga ja minul tekkis küll tunne, et Kuldar peab seekord tulema suurema "laibaautoga"! Teekonna kogupikkuseks kujuneb umbes 125 km ja esimene päev kipub jällegi kõige tõhusam tulema. Lubame ka rohkem kruusateid. Alustame Krabi Põhikooli juurest ja lõpetame Krabi Põhikooli juures, loodetavasti!

Sügist on tunda!

Täna sõitsin rattaretke teise päeva teekonna läbi, küll tagurpidi s.t Valgast Sihvale. Kokku tuli 46 kilomeetrit ja sõitsin suht rahuliku tempoga umbes 2,5 tundi. Ega ma väga pikki puhkepause ei teinud, kõndisin ratas käe kõrval Sagadi lossi ümber ja mõned joogi- ning seljasirutuspausid ka. Mis sa üksinda ikka jõude passid, seda on seltsis mõnusam teha! Teine retkepäev tundub raja poolest kergem olema, kuigi paaril korral kustusin küll täiesti ära. Pidin jällegi tõdema, et silmaga nähtav tõus ei pruugi üldse olla raske katsumus võita. Täna osutus peaaegu ületamatuks silmaga tajumatu pikk-pikk-pikk-pikk tõus. Õnneks ei olnud tuult ja ilm kergelt pilvine. Ja alati, ükskõik kuidas sa selle tõusuga toime tuled, kas kiirusega 5 km/tunnis või hoopis ratta toel astudes, aitab teadmine, et pärast tõusu on langus! Ja on ju ka! Kui olin leppinud oma jõuetusega ja andnud tublisti alla liikumiskiiruses, sest aega oli mul küllaga, siis äkitsi tuli jaks tagasi ja tempo taastus. Seda pikka rasket salapärast tõusu me õnneks sõitma ei pea, sest liigume vastas suunas ja hoopis laskume kergelt. Ja aega raskuste võitmiseks on meil teisel matkapäeval mõnusalt palju.

Tore on kuulda, kuidas retkelised matkaks valmistuvad. (Mõelda vaid, milline siht on meil terve suvi silme ees olnud!) Minu andmetel on kõige usinam olnud Ulvi, kes on kevadest alates ca 500 kilomeetrit ratta seljas läbinud. Annely läks poodi uusi ratturipükse ja pakiraami ostma, aga väljus poest muuhulgas ka uue rattaga :-)! Andres kurtis, et palava ilmaga ei ole rattaga sõitmiseks üldse jaksu! Õnneks sai kuumaperiood läbi! Üks Toomas istub pea igapäev ratta selga. See ei pidavat küll tähendama, et kilomeetreid märkimisväärselt läbitud on, aga see-eest on tagumik sadulaga harjunud. Küll aga on ta jõudnud arusaamisele, et enamasti pikal asfalttõusul on tuul vastu :-( Teine Toomas kirjutas eile, et peaks vist ratta üles otsima! Aga mõni retkeline toimetab hoopis õpilasmalevaga - näiteks Tarmo.

Ja sügist on tunda! Märkasin punaseid pihlakaid, lehtede varjust välja pugenud kastaneid ja kui juulis sõites tungis metsa alt ninna magus soe metsmaasika lõhn, siis täna oli õhus tunda põldmarja lõhna. Ehhhh.....!

Päevateema "Rattalukk"!

Täna jutustasime telefonitsi Toomasega elust-olust ja sekka ka eelolevast rattaretkest. Äkitsi küsis Toomas, et mitu rattalukku peaks kaasa võtma! Me Tarmoga polnud selle peale tulnudki, et äkki peaks retke teekonnal ka rattaid puhkehetkeil ketti panema. Kui retkerada sisse sõitsime, ei tekkinud kordagi sellist mõtet või vajadust? Enamasti on ratas ikka käekõrval ja korraks külapoodi astudes, ei tajunud ka ohtu, et rattad võiksid meid maha jätta. Aga Toomase küsimus igati asjakohane ning parem karta kui kahetseda! Õnneks on rattaretkeliste seltskond just nii suur, et ööseks mahuvad rattad meiega ühe katuse alla, ehk siis koolimajja. Päeval hoiab igaüks oma rattal ise silma peal ja kindluse mõttes võib panna higiliikuri ketti.
Kuidagi juhtus nii, et rattaluku teema on vägagi päevakajaline. Hommikul helistas Tarmo ja teatas, et just täna öösel või varahommikul jättis tema ustav ja pikaajalises suhtes olnud kaherattaline sõber ta maha! :-( Nimelt jättis omanik ratta öötundideks koolimaja ette. Eks teine siis solvus ja uue sõbraga minema sõitiski. Nüüd on vaja Tarmol otsustada, kas ostab/leiab retkeks uue kaherattalise või hakkab nn tugiteenuste koordinaatoriks ehk "ergutuspoisiks"?
Saame siis näha!

Vanarahva tarkus: Hooletus ees, õnnetus taga!
Moraal: Võtame retkele rattalukud kaasa!

Koolijuhtide esimenene rattaretk

Kuumuse kiuste istume 11. augustil ratta selga ja väntame läbi osa Valgamaast. Teekonnal avastame ettejäävaid tegutsevaid ja unustatud koole ning märkamatuks jäänud asulaid, vahetu kontakt loodusega ja retkelistega annab tervema enestunde ning indu uueks õppeaastaks.

Õpime õues kogudes, kogedes ja kogemata!

NB!
Rattaretkelistega saad liituda kuni 01. augustin i 2010 aadressil: ruth.opmann@sakuvald.ee või tarmo@valgapk.edu.ee