Täna sõitsin rattaretke teise päeva teekonna läbi, küll tagurpidi s.t Valgast Sihvale. Kokku tuli 46 kilomeetrit ja sõitsin suht rahuliku tempoga umbes 2,5 tundi. Ega ma väga pikki puhkepause ei teinud, kõndisin ratas käe kõrval Sagadi lossi ümber ja mõned joogi- ning seljasirutuspausid ka. Mis sa üksinda ikka jõude passid, seda on seltsis mõnusam teha! Teine retkepäev tundub raja poolest kergem olema, kuigi paaril korral kustusin küll täiesti ära. Pidin jällegi tõdema, et silmaga nähtav tõus ei pruugi üldse olla raske katsumus võita. Täna osutus peaaegu ületamatuks silmaga tajumatu pikk-pikk-pikk-pikk tõus. Õnneks ei olnud tuult ja ilm kergelt pilvine. Ja alati, ükskõik kuidas sa selle tõusuga toime tuled, kas kiirusega 5 km/tunnis või hoopis ratta toel astudes, aitab teadmine, et pärast tõusu on langus! Ja on ju ka! Kui olin leppinud oma jõuetusega ja andnud tublisti alla liikumiskiiruses, sest aega oli mul küllaga, siis äkitsi tuli jaks tagasi ja tempo taastus. Seda pikka rasket salapärast tõusu me õnneks sõitma ei pea, sest liigume vastas suunas ja hoopis laskume kergelt. Ja aega raskuste võitmiseks on meil teisel matkapäeval mõnusalt palju.
Tore on kuulda, kuidas retkelised matkaks valmistuvad. (Mõelda vaid, milline siht on meil terve suvi silme ees olnud!) Minu andmetel on kõige usinam olnud Ulvi, kes on kevadest alates ca 500 kilomeetrit ratta seljas läbinud. Annely läks poodi uusi ratturipükse ja pakiraami ostma, aga väljus poest muuhulgas ka uue rattaga :-)! Andres kurtis, et palava ilmaga ei ole rattaga sõitmiseks üldse jaksu! Õnneks sai kuumaperiood läbi! Üks Toomas istub pea igapäev ratta selga. See ei pidavat küll tähendama, et kilomeetreid märkimisväärselt läbitud on, aga see-eest on tagumik sadulaga harjunud. Küll aga on ta jõudnud arusaamisele, et enamasti pikal asfalttõusul on tuul vastu :-( Teine Toomas kirjutas eile, et peaks vist ratta üles otsima! Aga mõni retkeline toimetab hoopis õpilasmalevaga - näiteks Tarmo.
Ja sügist on tunda! Märkasin punaseid pihlakaid, lehtede varjust välja pugenud kastaneid ja kui juulis sõites tungis metsa alt ninna magus soe metsmaasika lõhn, siis täna oli õhus tunda põldmarja lõhna. Ehhhh.....!
