Täna jutustasime telefonitsi Toomasega elust-olust ja sekka ka eelolevast rattaretkest. Äkitsi küsis Toomas, et mitu rattalukku peaks kaasa võtma! Me Tarmoga polnud selle peale tulnudki, et äkki peaks retke teekonnal ka rattaid puhkehetkeil ketti panema. Kui retkerada sisse sõitsime, ei tekkinud kordagi sellist mõtet või vajadust? Enamasti on ratas ikka käekõrval ja korraks külapoodi astudes, ei tajunud ka ohtu, et rattad võiksid meid maha jätta. Aga Toomase küsimus igati asjakohane ning parem karta kui kahetseda! Õnneks on rattaretkeliste seltskond just nii suur, et ööseks mahuvad rattad meiega ühe katuse alla, ehk siis koolimajja. Päeval hoiab igaüks oma rattal ise silma peal ja kindluse mõttes võib panna higiliikuri ketti.
Kuidagi juhtus nii, et rattaluku teema on vägagi päevakajaline. Hommikul helistas Tarmo ja teatas, et just täna öösel või varahommikul jättis tema ustav ja pikaajalises suhtes olnud kaherattaline sõber ta maha! :-( Nimelt jättis omanik ratta öötundideks koolimaja ette. Eks teine siis solvus ja uue sõbraga minema sõitiski. Nüüd on vaja Tarmol otsustada, kas ostab/leiab retkeks uue kaherattalise või hakkab nn tugiteenuste koordinaatoriks ehk "ergutuspoisiks"?
Saame siis näha!
Kuidagi juhtus nii, et rattaluku teema on vägagi päevakajaline. Hommikul helistas Tarmo ja teatas, et just täna öösel või varahommikul jättis tema ustav ja pikaajalises suhtes olnud kaherattaline sõber ta maha! :-( Nimelt jättis omanik ratta öötundideks koolimaja ette. Eks teine siis solvus ja uue sõbraga minema sõitiski. Nüüd on vaja Tarmol otsustada, kas ostab/leiab retkeks uue kaherattalise või hakkab nn tugiteenuste koordinaatoriks ehk "ergutuspoisiks"?
Saame siis näha!
Vanarahva tarkus: Hooletus ees, õnnetus taga!
Moraal: Võtame retkele rattalukud kaasa!
Moraal: Võtame retkele rattalukud kaasa!
